Su südamemõll on vaikne
ja hämar kus leegis tuld
puu ja lill on raiunud
ning jäänud musta muld.
ja hämar kus leegis tuld
puu ja lill on raiunud
ning jäänud musta muld.
Su südamelöök on vaikne
ja pime kus põles tuld
hammasrataid roostes
mis olid puhta kuld.
Su südameleek on vaikne
see fööniks kustunud
kõik mis jäänud tuha
tuulde puhunud.
...
Su südamefööniks on vaikne
kus põles hullu tuld
nüüd tuhane see röövlilind
hõõguma see jäänud.
...
Aga nii ta tahab põleda
valgustada su süda
valgustada su elu
ta tahab ja ta oskab
leekiv nagu föönikslind
aga ei julge sulle õelda
et ta põleb ainult sulle
sest ta armastab sind.
20.12.2019 © Daniel L. Raven [Count Daniël Luchies]