...

Ambition is the last refuge of failure.

Opportunity.

Opportunity doesn't knock on the door.

You have to knock yourself and then opportunity will answer.

Just be sure you knock on the right door.

...

Don't dream your life, live your dream.

...

Looks show but hearts are not known.

Open mind.

There are no possibilities in a feable's mind.

So free your mind and create possibilities.

Changes.

Today we are not what we were yesterday.
Tomorrow we are not what we are today.

Justitia.

Dei non malitiam, sed ignorantiam castigant.
The gods don't punish evil, but ignorance.

Un-civilized behaviour.

Transporting myself from point A to B by means of a trolleybus, I witnessed the following:
An elder lady, by the looks of it about 65, of a certain nationality in a very aroussed state of agitation. She shouted, called names, yelled and generally said very unfriendly things which I not dare to translate here. And all directed against several people of another nationality. What set her off I don't know, but the voiced opinions kept on spouting right till the endstation of the trolley.
And I was thinking to myself: What a wonderful exhibition of the un-civilization of the human race.

...

Worse then seeing through
the necessity of human existence
is opposing your own karma.
Do what you can,
then you'll know why you're here.

Time-frame.

Do I feel as old as I am,
or am I as old as I feel?

What is age or time anyway, but a measure set by mankind. If our planet would need 730 "days" to travel once around our sun, instead of 365, would we then be only half as old as we are now?

Momenti.

Momento Momenti.

A blink of eye, a beat of heart
a soft sigh blows all apart
a spin of earth not even done
a death, a birth, a moment gone.

A sigh of wind, a fall of leave
a drying tear shed in grieve
a truth, a lie, a reason gone
just because the moment done.

A sobbing cry, a heartfelt laughter
all just gone, a moment after.

Momento Vita.

A first breath slips
through lips
gentle red and soft of touch.

A life anew
our rightful due
as we succumb to such.

Crimson roses
take their poses
at the cradle gently swaying.

Gentle tones
this life enthrones
as the years are slowly laying.

Momento Jubileum.

In your eyes
your heart and soul
in your smile the world so humble
you give your love
to all.

Momento Terribilis.

In your eyes
a terrible truth
in your cry all now crumbles
you’re leaving now
for good.

Momento Mori.

A last breath slips
through lips
the colour of macabre blue.

Life gone by
no asking why
we all get what’s our due.

Crimson roses
take their poses
on a careful chiselled stone.

Gentle psalms
as dirt embalms
lifeless flesh and bone.

Momento Memoriam.

A faint whisper that remains
but never loud.
A faint image that refrains
from clearing out.

All it was, an ecstasy
a moment done.
All it is, a memory
a moment gone.

Momento Monumentum.

All just gone
the moment after
the sobbing cries
the heartfelt laughter
from remembrance
we refrain
till not even a moment
remains.

Üksinda.

Ma kuulen päikesekiiri
ja olen pimestatud
langeva vihmatõttu.

Ma nuusutan rohtu
mu jalge all
ja tunnen veelõhna.

Ja pärast unistusse langemist
lähen nüüd, lähen pärast,
lähen nagu paljud
üksilduses üksinda.

Verheiliging.

En voor jou - of als bij mijn zijde echod
Jou glansloos, muse gesprek nog?
Begrijp je en ben je echt wel nodig
Mijn verlangen naar jou stille zin?
Is de dichter niet zomaar
Nu je op het gedichten-pad niet gaat?
Misschien onbeantwoord op het moment
Blijft het gedicht, net als liefde eens bleef?

Dan alleen de klokken waarneembaar
je vergenoegen eens behoorde hun -
en mijn gedachten uitsprekend, dat nu, waar onweer
ons al lang heeft verlaten
jou vlakke wind-ruis
jou laatste woord, droevig en hard
voor mij voor eeuwig heilig is
Als ziel's enigste liefde.

Tout jours, toutjours.

Un jour de printemps, avec toi
odeur de fleur nouvelles
agneaux gai dans le pâturage
renouvelez d’esprit
un jour de printemps, avec toi.

Un jour d’été, avec toi
l‘air tremblet de tension
le soleil est chaud et brûlet
la saison plein joie et bonheur
un jour d’été, avec toi.

Un jour d’automne, avec toi
la pluie et la feuille d’arbre
brun, rouge et jaune
chutez-mou dans le soir
un jour d’automne, avec toi.

Un jour d’hiver, avec toi
mûr sur l’arbre chauve
neige doux comme une couverture
une saison de contempler
un jour d’hiver, avec toi.

Un jour d’ans, avec toi
tout possible, l’amours toujours
un sentiment de "je ne sais quoi"
je t’aime, je t’adore
un jour d’ans, avec toi.

Un jour d’amour, avec toi
l’herbe chatouillet sous notre pieds
la passion unit notre corpses nu
et notre esprites comme une dans la nuit
avec toi, l’amour tout jours...
toujours.

Ich bin nicht.

Ein Augenblick, eine Träne des Leits
im Ozean der unendlichen Zeit
ein Atemzug, ein Moment nur hier
ich bin nicht, ich passier'.

Auf der Uhr der weltlichen Zeit
ein Tick, eine Sekunde vielleicht
im erdlichen Schmuck und in menschlicher Gier
bin ich nicht, ich passier'.

Nach dem Sein im Gegenwärts Geist
dem Gehen in Zukunft und Vergangenheit
in einem Herzenschlag aber, ein Moment erfriert
in der Wirklichkeits Falle, bleibe ich hier
doch bin ich nicht, nicht wirklich
ich passier'…

Narren des Schicksals.

In dieser alten Spelunke voller Narren
kommt das Gute wie das Schlechte
ganz wie dein Schicksal will.

Stürtze du dich Hals über Kopf ins Leben
tu das wass du willst
oder sitze zu Hause und warte ab
warte auf das, wass du willst
das Gute wie das Schlechte kommt zu dir
ganz wie dein Schicksal will.

Die Musik, hör dir die an, tanz, wenn du kannst
und wenn du nicht kannst, tanze nicht, hör nur zu
kleide dich in Lumpen, oder Haut Coutoure
lass deine Socken voller Löcher sein
behäng dich mit Juwelen, oder geh wie du bist
wie du bist geboren, nakkig und ohne Scham
das Gute wie das Schlechte kommt
ganz wie dein Schicksal will.

Trink was du willst, nähre deine Angst
ess was du magst, siehe deine Angst
küsse, wen du liebst, fühle deine Angst
das Gute kommt, das Schlechte kommt
das Schichsal steht nicht still
es kommt, wenn es will
in dieser alten Spelunke voller Narren.

Liebes Kind.

Frisch weht der Wind, der Heimat zu
mein liebes Kind, wo weilest du?

Weit und leer, Kindes klein
das weiten Meer, hinüberein.

Mein liebes Kind, zärt und klein
mit frischen Wind, über die Welt hinein.

Leer mein Herz, Tränen von Leit
Liebessmertz, du bist so Weit.

Weit das Meer, zur Heimat hin
o, weißt du noch, wo ich denn bin?

Hoch die Alpe, an Heimats Grenze
komm doch Heim, mein Herz ergänzen.

Tief das Wald, im Heimats Land
o, schönes Kind, wo ist dein Hand?

Kalt der Wind, der Heimat zu
o, schönes Kind, wo weilest du?

Lilleparaad.

Kuna
sügav kehale lilleparaad
püüab meist läbi nagu surev,
tulekul nagu tuul keldriukse august ning
ei kustu enam,
tema huuled liiguvad.

Tema huuled liiguvad nagu ta ütleb
seda mis ta ainult hiljem ütleb,
lillede loomist sõnul nagu lilled,
ökitatud,
keeles võõras lilledel,
isegi kuigi ta ei ütle midagi.

Selle kõikide keskel,
kolm väiksed tüdrukud löövad,
suve-kleididele nagu tulilt välja sülitatud,
kõvasti trummidele, tume pilgudega,
nii et linnade valgused hiilgavad, säravavad
ning trummikära
suurendab suurendavad pimeduses.

Ta tuleb peeglidel
lähedal ning mõtleb et tenisepallide
asjaolu hommikul
on lõng surma anti-tunderõhkudest.

Üks suga hiljem jõhv lamendab vasakune jaotus,
siis jälle parem ning ei oska, nagu käsi, otsutada,
kuni,
päevadel,
tema voodi peaagu laguneb.

Päikses olemas raud ei tea enam et ta on pall,
raud mis uuesti kujub ennast Buick-ide pagasnigu-kaanidel,
mis on soojendatud ujumisbaseinilt.

Aga enne seda uni jookseb üle ilma voodita naine,
tema jõhvad, haigutamas vastu päike, segamini.

Mu südamele.

Mu südamele su rind on piisav
su vabadule piisab mu tiivad
see mis magas su hinges
jõuab taevas läbi mu suu
läbi mu huulte.

Sinust on igapäevane illusioon
nagu värske vesi lillekroonides sa ilmud
ja õõnestab horisont sinu puudutusi
igavesti voolab nagu laine, looded.

Olen õelnud sa laulad tuules
nagu männipuud või laeva-mastid
kõrge ja vaikne sa oled
ja äkki sa teed kurbust nagu teekond.

Su külalislahkus nagu vana tee
sinu majades kajad ja hääled täis koduigatsust.

Ma ärkan ja siis linnud põgenevad
kes magasid sinu hinges.

Poetiline.

Nii lollid ütlevad, lollid ütlevad nii,
armastus?
Ühte lille ta on, ühte roos, või siis
ühte luik on ta-
või siis võibolla, see neitslik kuu,
kes õnnistab maa ta all, arm.
See te olete, nende jaoks,
aga nii asjatu sõnu mitte minust.

Vaikige, roos, punasta,
pole palsam nagu hingus,
ma tõrelen seda.
Painuta su kaela parim, luik,
tema oma on valgemad kaar,
las kuu olla kuu,
armastus panen ma kõrval.
Mis ta on? Ta inimlik ise,
ei madalam sõna kõlbab.

Moment in time.

All comes before, all comes after.
We are just an in-between.
A grain of sand in a drop of water.
Insignificant at best.

Willpower.

Even an ant
can move a rubbertreeplant,
with enough time and dedication.

Squeeze

Wisdom gets sucked into the brain
like water into a sponge.
The problem is,
you always have to squeeze so hard
to get it out again.
And always a few drops remain behind...

Gezählten Leids.

Und so lesen wir bescheid
eine Geschichte voller Tränen
das Lachen nur drei Zeilen
aus hundert Seiten Pein
das Vorwort in kleine Staben
-groß darf das nicht sein-
zehn Kapitel in drei Teilen
ganz mit Hand geschrieben
das Buch gezählten Leids.

Babel fell.

So many different voices
most of them I cannot tell
was it faith or peoples choices
o, Babel, why did you fell?

You tower of the races
your ruin still a cry
you fell in many places
o, Babel, tell me why?

The world a noisy multitude
so many voices in the air
our understanding still so crude
o, Babel, how did you dare?

Was it wrong choices, lost faith
that rang for you the doomsday-bell
couldn't say what your destiny made
but Babel, you fell!

Igavene Memuaar.

Sinu silmades näen peegeldunud nõrka varju
küünlavalgus mis põleb üksi vikses öös.
Selle varja taga mälestus möödunust, minevikust,
oli ja läbi.

Sajandid on möödunud, jah, nüüd ma mõtlen sellest
sajandid on olnud.
Sajandid ihkamist, sajandid lootust, sajandid piina,
sajandid pole elu, sajandid pole surma,
sajandid ootamist...

Sajandeid nüüd see küünal põleb sulle
sajandeid teemandid liivaks
ja sajandeid ma olen siin istunud sinu kolju minu käes...

An eternal memoir.

In your eyes I see reflected a faint shade
of the candlelight that’s burning lonely
in the quiet night.
Behind this shade the memory of over, of past
been and gone.

Centuries have past, yes, now I think about it,
it have been centuries.
Centuries of desire, centuries of hope, centuries of soar,
centuries of no life, centuries of no death,
centuries waiting for...

For centuries it is now that this candle burns for you
centuries of diamonds to sand
and for centuries I have been sitting here with your skull in my hand...

Hüüan õrnalt.

Vaatan välja näen valgust
lumi langeb õrnalt
siis mõtlen sinust, sinust ainult
ja su nime hüüan õrnalt.

Vaatan sisse näen pimedust
kus valgus nüüd ei kuma
siis mõtlen sinust, sinust ainult
ja mu näost virvendab su aura.

Vaatan välja näen valgust
mis nüüd õrnalt kumab
siis mõtlen sinust, sinust ainult
ja mu peas su nägu virvendab.

Vaatan sisse näen pimedust
mu pisarad langevad õrnalt
sest mõtlen sinust, sinust ainult
ja sulle hüüan õrnalt.

Amen to Zany.

Amen to the world
Blesses the old man every morning
Clownish in his appearance
Dutifully, he feeds the birds
Enigmatic, he finds them
Full of mystery and secrets
Gracefully he flaps his arms
How wonderful it must be
In the sky, high above the country
Just the wind and the clouds
Keeping this thought
Leads him through the day
More and more he thinks about it
Nothing else he sees
Only wings
Paralyzed he steps out of his apartment one day
Quickly he runs up the stairs
Rooftop now, he stands
Seeing birds above him
Testing the wind with his finger
Usually wetted, but dry this time
Velvet skies await him
Wings he imagines, instead of arms
Xylophonic rhythms in his mind
Yo world, I can fly...

Zany was buried five days later.

Rêves.

Dans ma memoire
une vie de horrive
et je ne veux pas de rétrive
mais a tout péché miséricorde.

Dans ma nuit
n’est pas de rétrâit
tout comprendre, c’est tout pardonner
et tout ce qui s’en suit.

Dans ma vie
ne pas de doute
abstiens-toi d’imagination
et portent vos rêves sans de bêtises.

Hõbedane Tolm.

Pisarad mu silmades
päikese looja vaade minu kurbust
minu piinad uurivad videviku-tsooni kuni kõige kaugemale ulatunud
hämarik langeb õrna ohkega
ja ähvardav öö varjab mu kurbust kurva tekiga
ja nii ma ootan koitu pisaratega silmades.

Hüüed mu huultes
rongad puudes raspetavad kooris
selle kõla nagu odad läbi pimedusse määratuid
kajad naasevad sarkastse vastusega
ja ähvardav vaikus hõljub nagu kari hunte öösel
ja nii ma ootan koitu hüüetega huultel.

Valu mu südames
kujuteldav nuga pistab mu rinnas
veri, tume ja ohter nagu küpsad marjad, voolab mööda keha alla
see on imetud näljases maast, kuhu ma ennast istuma panin
ja ähvardav tunne valust rebib läbi hinge
ja nii ootan koitu valudega südames.

Ning kui aeglaselt üle okeaan päike loojub
ma vinnan oma käed taeva suunas ja häälega hüüan
ning kui süda lõpetab oma trummeldava rütmi

mu pisarad kaovad hõbedase tolmupilve..

Silver dust.

Tears in my eyes.
The setting sun a sight for my sorrows.
My sores explore the twilight-zone to its most outer reaches.
Dusk falls with a soft sigh.
And the impending night covers my sadness with a blanket of grieve.
And so I await dawn with tears in my eyes.

A cry on my lips.
The crows in the trees a rasping choir.
The sounds as spears through the vastness of the dark.
Echoes return with a sarcastic answer.
And the impending silence hovers as a pack of wolves in the night.
And so I await dawn with a cry on my lips.

Pain in my heart.
An imaginary knife impales my chest.
Blood, dark and rich like ripe berries, flows down my body.
It is absorbed by the hungering grounds on which I have sat me down.
And the impending feelings of hurt rip through my mind.
And so I await dawn with pain in my heart.

And as slowly over the ocean the sun sets,
I heave my arms towards the sky and voice my cry.
And as my heart stops its drumming rhythm,
my tears obliterate into a cloud of silver dust.

A poem by the fireside.

So as you shiver in the cold of morning
or in the night that's falling so dark
look into the warming fire burning for you
and see the firy looks of its spark -
my never wearing eye watches over you.

As you walk alone in the heave of the wind
and its whistling all-grabbing claws
listen to the howling of the lonely wolf
and the hunger of its all-grabbing jaws -
my beautiful nature song comes to you.

And when you're lost in this labyrint world
and the cover-up of the trackless snow
look up high in the immense sky
to where the angels and the eagles go -
my always burning star shines for you.

In deep, dark mine alost awandering
or climbing highness of a crumbling peek
hear the poem in the whispering words
of unconditionnal love I speak -
my constant bearing thoughts are with you.

You are not forsaken
you are not forgotten
you are not forlorn
the evil of this world unable to swallow you
the all-covering snow unable to bury you.

I will ride the winds and come for you
and the chills of life will grow warmer
and the gods will smile for you alone
but oh, my love, bewere of all that is, that was, that will be
and guard yourself well
for all this may not happen for a long, long while.

Britannia ajaloo.

Brutus kõnetas Diana’le Leogecia maas;

“Shades’i Jumalanna, ning Kütt, kes oma tahtmisest
jalutab keerletav sfäärile, ning läbi sügavus,
Teie kolmas valitseminel, Maa, vaat nüüd, ning õelge
mis maa, mis puhkamise istme Te palusite mind otsima,
mis kindel istmes, kus ma võin Teid kummardama,
just neile, templidega vandud, ning neitsid ohverdama.”

Kedale, altari ette magamises,
Diana õine visioonides vastas nõnda;

“Brutus, kaugel läänel, okeaanides lai,
mööda Gaul’i valdkond, üks maa on seal,
merevööduses magab, kus iidsesest hiidlased asuvad,
nüüd tühi, see mahub su rahvas. Sinna painutab
Teie tee, sealt Te leiate kestav istme.
Sealt Te pojatele uus Troy saab tõustud,
ning kuningated saavad sündind Teist, kelle kartud võim
saab imestada maailm, ning vallutavad julge riigid.”

Au loodusele.

Au loodusele
lõi meid liivast
õpis meid naha
ja andis meid tiivad.

Au loodusele
lõi meid merest
andis meid austus
mis voolab me veres.

Aut vincere au mori.

Corpus delicti
curriculum vitae
ius divinium
dies irae.