Oma tervest elust anna üks ainuke hetk,
kõiki neid, mis oli enne,
kõiki, mis on tulemas pärast, - ära arvesta,
nii teed täiuslikuks selle praeguse,
raevukalt vaimustav, täiuslik andes,
mõte ja tunne ning hing ja meel –
ühendatud hetkest, mis toob lõpuks
sind minu ümber, sind mu alla, mu üle, -
mina, - kindel et,
hoolimata tulekul aegadest, läinud aegadest, -
nende aegade ühes hetkes tiksudes,
sa mind armastad!
Kaua see pinev ootus võib kesta?
Ah, kallis – sel hetkel igaveseks
– just see ja mitte enam –
kui äärmises joovastuses me haarame teineteisel ümbert,
kui põsed põlevad,
käed sirutavad,
silmad sulguvad
ja huuled kohtuvad!
No comments:
Post a Comment